4. nädal on juba täis saanud, kuid meie väke liikumisväljakutse kogub vaid pigem selle ajaga hoogu.

Ragnari nädal:

Esmaspäeval sai alustatud nädalat rattatiiruga ümber Ülemiste järve ja hiljem kuni Kiilini välja sõites. Kokku tuli rattal  49,7 km ajaga 1h 28 min. Suuremalt jaolt sai sõita mööda kergliiklusteed ja mõni osa küll tuli läbida autoteel, aga õnneks oli nende näol tegemist vähese liiklusega.

Teisipäev võtsin ette vanalinnas trepi sessioon ehk siis jooks ja väljaasted treppidel. Kokku näitas nutikas abiline WAHOO Elemnt Rival (https://www.deimexsport.eu/et/c/wahoo-gps-kellad), läbitud vahemaaks 7,16 km ajaga 42 min. Trenn, mis paneb jalad surisema.

Kolmapäeval tuli korrata esmaspäevast rattatiiru. Seekord kaaslaseks olid just Hispaania rattalaagrist naasnud noormehed, kes aitasid tempot hoida ja tõsta, seega keskmine kiirus 28,5 km/h. Tugev tuul kompenseeris  Hispaania mägede puudumise ning trenn oli korralik ning mõnus.

Neljapäeval oli vaja ka kodus tegutseda seega nii öelda treening piirdus mööda hoovi tatsates,  muru õhutades, riisudes ja lillepeenraid korrastades, et päev hiljem kokku võtta mõnusa grilliga ehk aeg iseendale. Kokku lugedes tehtud sammud ja saab kodus toimetamist võrrelda liikumise osa isegi keskmise päevamatkaga. Taaskord WAHOO kell :-)))

Reede sai ette võetud päris matk pikkusega 6,9 km.  Veidi üle tunniajaline matk Sütiste- ja Trummi metsas. Märksõnadeks võib öelda vaid mäed- mäed ja veelkord mäed, enamasti sai ronitud just mäkke. Saab jalad kibedaks küll. Tore on näha linnaruumis jätkuvalt mõnusaid metsatukkasid liikumiseks, kus puid ka rohkem ja värsket õhku jagub.

Laupäeval sai ette võetud järgmine matkake- 7, 25 km. Tund ja veerand kestnud jalutuskäik mööda Võsu- Käsmu kergliiklusteed. Hea seltskonnaga on alati mõnus jalutamas käia. Kui juurde lisada veel taastutvumine mõlema eelpool nimetatud kuurort aleviku idülliga saab päeva nimetada rohkemgi kui kordaläinuks.

Pühapäeval sai jalad selga võetud ja jooksma mindud- 7,43 km ajaga 43,3 min. Seekord sai jooksutiir tehtud Peetris. Keskmine pulss oli tsipa kõrge, seega seda veel treenime, et hingamine paika saada.

Anneli 4. nädal:

Esmaspäeval oli rattapäev. Kuna korraks tekkis väike inspiratsioonikriis, siis sai mõtteid käidud kogumas seekord veidi teistsugusel trajektooril. Alguses oli küll inspireeriv merekohina ja päikese saatel mööda Stroomi rannaserva sõita, kuid kuna tegemist ei ole just kõige pikema jupiga sai edasi suundutud mööda merekallast kuni aed vastu tuli Koplis. Kuna seikleja minus tahtis aga rohkemat sai sõidetud läbi lihtsalt erinevaid Kopli tänavaid, uudistades, kuidas kant on vahepeal läbi aastate muutunud ning vanast “kardetud” Koplist on saanud mõnus pisike rajoon. Muidugi kui päris kaugele minna, siis oli näha kuidas aeg on peatunud ja kopad pole veel jõudnud kohale, kuid jõudes oma tiiruga edasi oli näha, kuidas vanast Kase pargist saab varsti ülilahe uute teedega valgustatud park. Kes ei tea miks see eraldi märkimisväärne on, siis kiireks selgituseks võin öelda, et tegemist on sügaval Koplis asuva pargiga, kuhu veel aastaid tagasi ma ei julgenud naljalt isegi päeval minna, vabandan kõikide kohalike ees kui mu hirmud olid ülehinnatud. Lisaks tooks veel välja, kuidas vanad kurikuulsad “liinid" on muutunud seal imeilusateks armsate hoovidega majadeks, kus säilitatud ka ajaloolisi majade detaile ning mis kõige lahedam, mereäärne tee on enne päikeseloojangut lummav, selle vahega, et seal saab rahulikumalt jalutada kui näiteks õhtul mööda Reidi teed. Esmaspäevane ideenurk: jala või rattaga, kui tuleb inspiratsioonikriis, siis vahelduse mõttes võib liikuda lihtsalt linnaruumis kohtades, kus ammu pole käinud või võtta ette teekond üritades jälgida ümbritsevat teise pilguga.

Teisipäev ja kolmapäev olid taaskord kuidagi laisklemise päevad, sai käidud veidi rattaga sõitmas, veidi jalutamas- alla 10 tuhande sammu on muidu juba endal õhtul liigsed energia jäägid aga midagi erilist mainimisväärset ei saa välja tuua.

Neljapäev oli nii ilus ilm, et pidid tunnistama oma nõrkust hea grilli vastu ja ei jõudnudki ei jalutama ega  jooksma. Küll aga positiivsest küljest, kui lähed külla ja sind ümbritseb palju pisikesi sugulasi, siis liikumine on garanteeritud ka väikeses hoovis ning nende hüpitamine mõjub biitsepsile kui triitsepile.

Reedel ei suutnud ma ennast peale pikka nädalat tagasi hoida ja nädalaga kogutud emotsioonid vajasid vabastamist hoolimata halastamatust tuulest. Selleks oli ideaalne väljakutse tunni ajane orienteerumine Õismäe rabametsas, minu jaoks asukoht Kakumäel. Kuna mööda Vabaõhumuuseumi teed on saanud elu aeg tihti liigutud, olgu siis jala, ratta või autoga ning olin kursis et selle tee äärses metsas on võimalik jooksmas käia polnud ma valmistunud, et sinna on nii vinge terviserada tehtud. Kõvakattega valgustatud tee, kus on hea jalutada kui ka joosta, mitmes kohas parkimisplatsid autodele ja isegi koertele jalutusplats kõige treeninguks vajalikuga. Tagasi tulles aga minu liikumise juurde, siis kuna kontrollpunktid olid osavalt paigutatud, siis möödus see tund mitte ainult mööda teid joostes vaid ka ikka mööda võsa, üle kraavide ning nii öelda rabas mütates. Sellest inspireeritult tuli ka mõte teha väike jalatsite test, millest täpsemalt saate juba lähiajal meie blogist lugeda.

Laupäevaks olid suured plaanid küll kuid paraku tuli nii palju toimetusi vahele. Päeva lõppedes oli küll samme tehtud õues jalutades palju ja ei saa salata, isegi väikse sörkjooks mahtus sinna vahele, kuid eraldi mingit lahedat ettevõtmist looduses, millest pajatada ei olnud.

Pühapäeval seevastu sai käidud Harku terviserajal. Kuna seal rajal niisama juba käidud veidi rohkem, siis lisapõnevuseks sai ostetud taaskord orienteerumise pilet ning üritasin neid radasid endale veidi põnevamaks teha. Päikseline kevadmets on alati mõnus liikumiseks.

Eliisabeti nädal:

Esmaspäev oli ülikooli loengute päev ja seega otsustasin ühte loengut hoopis Pirita teel liikudes kuulata. Tuleb tunnistada, et see oli hea valik, sest väike keskkonna muutus aitas koheselt uuesti aktiivselt kuulata ja kaasa mõelda. Kokku sai 15km kõnnitud ja nägemata ei jäänud ka lummav päikeseloojang. 

Teispäeval otsustasin mere asemel kadrioru pargis ja rahulikel tänavatel jalutada ning läbitud sai 10km. 

Kolmapäeva õhtust loengut kuulates mõistsin, et nii palju mõnusam oleks ju seda jalutamise ajal jälle teha. Ja sarnaselt eelmisele päevale sai jällegi 10km kõnnitud.

Neljapäeval ja reedel sai veidi laiseldud, kuid siiski sai 10 000 sammu täis. 

Laupäeval sain Tallinnast veidi vaheldust ja jalutasin hoopis Viljandi järve ümbruses ning võtsin sõbrannagi kaasa. Sellega sai läbitud nädala eesmärk 4x nädalas 10km. 

Pühapäev sai veedetud pereseltsis grillides ja mõnusat ilma nautides, mis kajastus ka vähestes sammudes ning läbitud kilomeetrites, kuid sellegi poolest oli seda aja mahavõtmist väärt.