.svg){kind=logo}
Juba on 5 nädalat meie väljakutset ja omavahelist challenget täis saanud. Aeg lendab linnutiivul, ilm hakkab aina rohkem kaikaid kodarasse loopima ja mõnele on ka laiskuseuss külla tulnud. Kes- mida tegi saate lugeda juba altpoolt.
Ragnari nädal
Esmaspäeval sai nädalat alustatud rattatrenniga. Alguses vapralt vastutuules esimene pool trennist ja siis kui jalg küpsis juba, oli hea kodu poole kihutada alla tuult. Kokku kulus 2,10 h ja läbitud 59km.
Teisipäevalgi sai kiire õhtune sutsakas ümber Ülemiste järve rattal tehtud, tund ja 32km. Enesetunne oli hea hoolimata "mitte midagi ütlevast" ilmast, mis üritas rattasõitu emotsioonituks teha.
Kolleegidega sai ette võetud kvaliteetaeg üheskoos Majakivi matkarajal liikudes. Kuna ilm oli nii ilusti kevadiselt päikseline siis sai tehtud ka väikesed kõrvalepõiked looduse uudistamiseks ning kokku sai läbitud 1.52 tunniga 10,5km. Et koos liikuda veel põnevam oleks sai esitatud erinevaid sportlike kui ka vaimseid väljakutseid rabas üksteisele. Hiljem ühiskokkamine looduses.
Neljapäeval ilma kiuste sai jälle mindud rattaga sõitma seekord ajaga 1.48 h 59km. Kui midagi muud ei mäleta trennist, siis mäletan, et taas rõõmustas räige tuul mind.
Reedeks olin juba targem ja sain aru, et tuulega rattal ei tasu võidelda rohkem ning seekord sai ette võetud kiire jooksutrenn küla vahel 33 min ja 6,52km. Ilm kuidagi taaskord ei tahtnud tegevust soosida aga peab jooksma, et tennisehooajal jaksaks väljakul liikuda.
Reedest saadud inspiratsioon vahelduseks joosta jätkus ka laupäeval. Seekord läksin Järve metsa vallutama. Seal leiduvad tõusud kui ka sile pind on super jooksmiseks ja pakub mõnusat vaheldust. Üldiselt võib Järve terviserada üldse väga mõnusaks lugeda. Esimene pool oli küll raske ja jalad olid nagu betoonkivid aga teine pool trennist juba täitsa tiptop. Kokku kulus 40min ja 7,5km .
Pühapäeval võtsin endale puhkepäeva.
Ootan tenniseväljakule naasmist.
Eliisabeti nädal
Nädal algas suurepäraselt, kuid kesine ilm tõi ka nädalale veidi kesise lõpu.
Esmaspäeval sai jalutatud 10km, nauditud päikesepaistet ja soojust. Teisipäeval sai jalutatud 18km ja päev lõppes linnahallil päikeseloojangu ja kohvi nautimisega.
Kolmapäev sai veedetud kolleegidega 10km matkates ja loodust nautides. Ilus ilm kiskus ka peale koju jõudmist uuesti õue ja nii sai veel 12km jalutatud ning päikesepaistest viimast võetud.
Neljapäev piirdus väikese jalutuskäiguga hommikul ja päeva lõpuks oli kuidagi saadud 10 000 sammu. Mitte produktiivses nädalalõpus süüdistan ilma. Nali-naljaks tegelikult tuli laiskus peale ja soe tuba tundus kuidagi nii palju meeldivam kui vihmane ja tuuline Tallinn. Sellegi poolest otsustasin nädala lõpetada 30 minutilise pilatesega.
Anneli nädal
See nädal läks kuidagi trennivaeselt.
Esmaspäeval ja teisipäeval sai tehtud mõlemal päeval väike jalutuskäik ning vahele pikitud ka kiiremad jooksusammud, et tekkiks väike treeningueffekt ka aga mõlemad päevad olid kuidagi väga tagsihoidlikud. Ei ole nagu see nädal.
Kolmapäeval oli üli mõnus meeskonnaüritus Lahemaal. Vot need on kohad ja seltskond, mis motiveerivad juba mind liikuma. Ca 10 km sai kuidagi nii kiiresti läbitud, et tagasi parkimisplatsile jõudes tekkis tahtmine uuele tiirule minna aga kuna värske õhu ja liikumise kombo muudab näljaseks võtsime hoopis ette ühiskokkamise värskes õhus. Selleks valisime mõnusa päikselise koha Juminda poolsaarel- hea selstkond, maitsev toit ning värske õhk, mida hing rohkem soovida saaks.
Kuigi hetkel jäi minu jaoks puudu rabas see mõnus suvine kergelt magus ja soe lõhn, siis lõputu kogus imearmsaid kollaseid liblikaid ja päikese käes ennast soojendavaid ussikesi andsid tunda, kuidas kevad- suvine matkahooaeg võib nüüd tõesti alata.
Kuigi hetkel jäi minu jaoks puudu rabas see mõnus suvine kergelt magus ja soe lõhn, siis lõputu kogus imearmsaid kollaseid liblikaid ja päikese käes ennast soojendavaid ussikesi andsid tunda, kuidas kevad- suvine matkahooaeg võib nüüd tõesti alata.
Neljapäev väike jalutuskäik ja veel pisem jooksuke. Arvestades, et eelmisel päeval sai mõnus matkake rabas läbitud siis linnaruumis ei tundu kohe mitte enam see jalutuskäik ahvatlevana. On küll ilusaid parke ja metsaradasid aga neis pole seda tõelist looduse lõhna ja värsket õhku, mis koguaeg seljakotiga metsa meelitab.
Reedel tabas mind taaskord tõeline laiskuseuss ja pigem otsustasin külla minna. Nüüd aga väike vihje, kuidas kasutada aega praktiliselt ning sportlikult kui jõuad sihtkohta liiga vara aga võõrustajat pole veel kodus. Oota kuni pääsed trepikotta, vii oma kott võõrustaja uksetaha ja harrasta trepijooksu kuni perenaine ja peremees koju jõuavad. Kuna ma sattusin sellisesse olukorda 5kordses majas siis trenn tuli hoolimata soovist laiselda korralik.
Laupäeval ei kutsunud ilm kuidagi mind õue trenni tegema, kuna isiklike toimetusi oli palju seega kombineerisin oma "trennist viilimise" muude käikudega. Tulemuseks otsustasin teha enamus liikumised linnas jala ja vältida erinevaid transpordivahendeid põhimõtteliselt. Pean tunnistama, et taaskord sai avastada kui huvitavaks on erinevad linnaosad muutunud, kuhu muidu ehk autoga liigeldes ei sattuks. Samme sai tehtud omajagu ja kuna tempot sai ikka stabiilselt hoitud siis ehk läheb see mini trennina arvesse?
Pühapäeval oli puhkepäev. Ei, oleme ausad, see oli laisklemise päev- kuigi sai tehtud pisike sörkjooks poodi minnes(tagasi oleks ka ehk sörkinud aga see tundus juba keeruline ettevõtmine) siis reaalne trenn või mõnus pikk jalutuskäik jäi ära- selleks tuli tuju alles peale korraliku õhtusööki aga kuna tuba oli soe ja kõht täis siis jäi see vahele.
Järgmine nädal üritan midagi asjalikumat teha.
Järgmine nädal üritan midagi asjalikumat teha.