Kolmas nädal on juba täis tiksunud. Meie omavaheline väljakutse on jätkuvalt täies hoos ning hoolimata ilmavana vingerpussidest ei ole keegi  meist nõus veel alla andma- allpool saate lugeda, kuidas kellegil nädal möödunud.

Ragnar käis seiklemas.

Esmaspäeval sai alustatud hoogsalt tehes väike 7 km pikkune jooksuke Kalamajas. Arvestades, kui kiiresti rajoonid muutuvad, siis lisaks spordile saab ka sellistelt linnajooksuldelt  mõnusa kultuurilise väärtuse juurde.

Teisipäev möödus kahjuks sedavõrd kiirelt argitegevustega, et ei jõudnudki välja kuid kuna tegemist nädala algusega siiski siis panustame selle energia mõneks muuks päevaks.

Kolmapäeval sai tehtud mõnus tempokas kõnd linnaservas Peetris, kuigi tegemist tuttava kandiga siis uudistamist jätkus ikka ja samm tuli ka väga mõnusalt, kahjuks taaskord tiksus kell halastamatult ning tuli argitoimetuste juurde tagasi pöörduda vahetult enne 10 km täitumist. Küllap päeva peale sai 10 km ka kokku:)

Neljapäev oli rattapäev ja eesmärgiks oli sõita ümber Ülemiste järve. Kokku sai läbitud 25 km rattal ja peab kiitma kergliiklusteede arendajaid- fantastiliselt mõnus looduskaunis rada ümber terve järve. Kahjuks ilmataat ei olnud ainult taaskord sportimise pooldaja ning kuna tuul muutus juba liiga tugevaks pidin sellega raja läbimisega neljapäeval piirduma.

Pühapäevane ilm oli juba rohkem minu masti ning hüppasin taas sadulasse. Kokku 57 km, sealhulgas sai sõidetud nii linnas kui linna ümbruses- kui linnas sportivatele inimestele on tuttavad juba sportimiskohad nagu Viimsi, Pirita, Kadriorg näiteks, siis lisasin ka oma tiirule veidi värskendust sõites läbi Lagedilt, Loolt ning Pärnamäelt. Kevad on tulemas ja seda oli õhust tunda- kellel vähegi võimalik ja jaksu soovitaks kindlasti sõita rattaga ka linnas välja. Väike transpordi soovitus- kui linnas väljasõit rattaga tundub liiga pikk ja autoga hetkel ei saa, siis Elroni rongidega on väga mõnus sõita linnalähedale loodusesse ;)

Eliisabet naudib ilma ja linnamelu.

Eesmärk liikuda neli korda nädalas 10km sai igati täidetud. Põhiliseks liikumisalaks oli Pirita tee kombineeritud Kadrioru pargi ja muidugi ka vahelduseks metsaradadega. Liikumise ustavaks kaaslaseks olid Dynafit Apline Pro jalatsid, mis pakkusid jalgadele parimat tuge nii asfaltpinnasel kui metsaradadel.  Väike teaser ka- lähiajal on oodata postitust, kus anname oma hinnangu erinevatele jalatsitele, mis mõeldud nii jooksuks kui ka sportlikumaks liikumiseks looduses. Nädala sees olnud kehvad ilmad oli seekord lausa motiveerivaks ennast rohkem ja kiiremini liigutama samal ajal kui päikselise ilmaga valisin rahulikuma tempo, võtsin kohvi kaasa ja nautisin mõnusaid merevaateid, linnulaulu metsas ja päikest. 

Anneli iseloomustaks vaid nädalat, algul ei saa minema, pärast ei saa pidama.;)

Esmaspäevast kolmapäevani sai tehtud väikesed sörgid ja veidi pilatest, ei midagi muljetavaldavat aga no veidi päevas võiks ja peaks ikka ju ennast liigutama.

Neljapäeval tähtede seis ilmselt paranes. Lõpuks katsetasin ära kontaktivaba Mikrogain orienteerumine Paljassaares, millest on vaid ülipositiivsed emotsioonid- ilus loodus ja orienteerumise fännile väljakutseid täis rada. Ausalt öelda, pärast sai ise ka imestatud kui palju kokku jooksin, kuigi enesetunne oli nagu oleks teinud vaid tibatillukese jalutuskäigu hoovis. Soovitan kindlasti proovida kõigil kontaktivaba orienteerumist, sest Mobo2 app-ga on võimalik osaleda nii orienteerumisvõistlustel ning samas on palju erinevaid püsiradasid, mille läbimine on täiesti tasuta, kuid millega saab muuta jalutuskäigu või jooksu metsas hoopis põnevamaks.

Reedel oli sunniviisiline puhkepäev, seda kõige kehvema vabandusega- tormina ilm ei kutsunud kohe mitte kuidagi õue.
Laupäeval tuli reedene laisklemine tasa teha ja välja saigi aetud mu truu kaherattaline sõber. Peale kiiret hooldust sai juba sadulasse ning esimene tiir jalgrattaga päikese käes tehtud- tekkis vaid küsimus, miks ma ta talveks üldse ära panin ja/või nii hilja välja tõin?!

Pühapäev sai veedetud mööda metsasid kolistades. Kuna inspiratsioon selleks tuli meie klientide storydest, kus nad on fantastilisi tulemusi teinud “Straight Line Running” ürituse raames, siis ei saa anda ühtegi raja soovitust. Nimelt sai proovitud, kuidas oleks sirgjoones kõndida. Lõbusaks tegigi päeva just see, et ei olnud tegemist järjekordse matkarajaga vaid lihtsalt loodus nautimisega. Muidugi ka asjaolu, et tuli välja nuputada, kuidas kuiva jalaga üle suuremate ojade pääseda. Kokkuvõtteks võin öelda, et tegemist oli super retkega ning Läänemaal on igatahes kevad kohal: lilled metsa all õitsevad, liblikad lendavad, loodus on tärkamas. Küllap ka mujal Eestis on kevad kohal seega võimalusel minge metsa:D